Statistikaameti andmetel elas 2023. aastal vaesusriskis 20,2% ja absoluutses vaesuses 2,7% Eesti elanikkonnast; 2022. aastaga võrreldes vähenes vaesusriskis elavate inimeste osakaal 2,3 protsendipunkti ja absoluutses vaesuses elavate inimeste osakaal 0,8 protsendipunkti.
Enesetunnetatud puuduses elavate inimeste osakaal kasvas 2024. aastal 1,5 protsendipunkti.
Riikliku statistikaameti Statistikaameti juhtivanalüütik Epp Remmelg ütles, et vaesusriski määr peegeldab sissetulekute ebavõrdsust riigis.
“2023. aastal elas vaesusriskis ligi 274 800 inimest – ligi 29 000 võrra vähem kui 2022. aastal. Nende igakuine netosissetulek leibkonna koosseisu ehk ekvivalentne kasutatav tulu oli alla 807 euro,” ütles Remmelg.
Sissetulekud kasvasid peamiselt lastetoetuste ja pensionide kasvu tõttu
Analüütik märkis, et läbi aastate on vaesusriski määr olnud kõrgeim üksi elavate eakate ja üksikvanemaga leibkondade seas.
"Samas näeme, et 2023. aastal langes vaesuse määr enim nende leibkondade, aga ka kolme ja enama lapsega leibkondade seas," lisas ta.
Üksi elavatest 65-aastastest ja vanematest inimestest oli 71% vaesusriskis, mis on kaheksa protsendipunkti võrra vähem kui aasta varem.
"30,5% üksikvanemaga leibkondadest elas vaesusriskis, mis on 4,3 protsendipunkti vähem kui aasta varem," ütles analüütik.
Ta märkis, et tööealiste lasteta leibkondade ja kahe vanemaga leibkondade seas jäi vaesusriski määr samaks või tõusis mõne protsendipunkti võrra.
„Seda võib seletada sellega, et 2023. aastal kasvas ekvivalentne kasutatav tulu 8%, kuid üldise sissetuleku kasvuga kasvasid lastetoetused ja pensionid protsentuaalselt rohkem kui töötasu,“ ütles ta.
Rohkem: https://estonianworld.com/life/poverty-rate-in-estonia-down-perceived-deprivation-up/
