Eestis levivad kiiresti Ameerikast pärit invasiivsed vähiliigid, nagu signaalvähk (Pacifastacus leniusculus), okasvähk (Faxonius limosus), marmorvähk (Procambarus virginalis) ja kitsakäpaline vähk (Pontastacus leptodactylus), mis kujutavad endast surmava katku levitamise kaudu olulist ohtu Euroopa kohalikele vähkidele. Maaülikooli teadlased uurivad aktiivselt meetodeid nende invasiivsete liikide tõrjumiseks, kuigi lihtsaid lahendusi ei ole veel võimalik leida.
Invasiivsete jõevähkide oht
Peamine oht, mida need invasiivsed vähid kujutavad endast, on nende poolt levitatav katk, mis on Euroopa kohalikele vähkidele peaaegu alati surmav. Katrin Kaldre, vesiviljelusbioloogia nooremprofessori sõnul halveneb olukord igal aastal, sest sageli avastatakse uusi haiguspuhanguid. Eestis tuvastati signaalvähk esimest korda 2008. aastal ja nüüdseks on seda leitud kahekümnes erinevas veekogus. Märkimisväärsed ohud on ka marmorvähk, mida esmakordselt avastati 2017. aastal, ja säinamerevähk, mida samuti leiti 2017. aastal. 2023. aastal avastatud kitsakäpaline jõevähk ei levita katku, kuid konkureerib siiski kohalike liikidega ressursside pärast.
Uuritud tõrjemeetodid
Keemiline tõrje
Esialgu kaalusid teadlased invasiivsete liikide tõrjumiseks kemikaalide kasutamist, tuginedes Norra veterinaariainstituudi kogemustele. Keskkonnaamet keeldus aga loa andmisest võimaliku keskkonnamõju tõttu, eriti voolavates veekogudes, kus mürk võib kontrollimatult levida.
Püünistamine ja elektripüük
Püüniste püüdmine on levinud meetod, kuid sellega ei õnnestu väiksemaid vähke kinni püüda, mis võimaldab neil jätkata paljunemist. Elektripüüki katsetati, kuid see osutus ebaefektiivseks, kuna elektriimpulsid ei jõua kivide all peituvatele vähkidele.
Bioloogiline tõrje
Üks paljutõotav meetod hõlmab veekogude asustamist angerjatega, kes on vähkide loomulikud röövloomad. Angerjad jõuavad vähkide koopadesse ja on aktiivsed öösel, kui vähid on kõige haavatavamad. See meetod on näidanud mõningast edu Ropka veehoidlas ja Reo karjääris ning selle üldine tõhusus määratakse kindlaks pikaajalise seire abil.
Käimasolevad jõupingutused ja tulevikuväljavaated
2021. aastal alanud projekt on keskendunud intensiivsele püügitegevusele ja üldsuse teadlikkuse tõstmisele. Kuigi invasiivsete vähkide täielik hävitamine on ebatõenäoline, võib mitmete tõrjemeetodite kombineerimine aidata nende populatsiooni ohjata ja kaitsta kohalikke liike. Tõhusate strateegiate väljatöötamiseks on oluline jätkata teadusuuringuid ja seiret, eriti bioloogiliste tõrjemeetodite, näiteks angerja asustamise puhul.
Kokkuvõtteks võib öelda, et Eesti teadlased on pühendunud invasiivsete vähkide vastu võitlemisele erinevate meetodite abil, mille eesmärk on kaitsta kohalikke vähipopulatsioone ja säilitada ökoloogiline tasakaal kohalikes veekogudes.
Lisateave: https://news.err.ee/1609331331/estonian-scientists-combating-plague-spreading-invasive-crayfish
