Hoolimata lisaeelarvest, millega vähendatakse teaduse rahastamist sel aastal 19 miljoni euro võrra, usuvad sidusrühmad, et kärped mõjutavad sektori kõige vähem kriitilisi valdkondi. Aastaid tagasi leppis Eesti kokku, et teadus- ja arendustegevuse riiklik rahastamine tõuseb vähemalt 1 protsendini SKTst. Kuna aga majandus ei kasva ootuspäraselt, viitab rahandusminister Mart Võrklaevi hiljutine ettepanek sellele, et seda vähendamist saab teha ilma kokkulepet rikkumata.
„19 miljonit eurot on sektori jaoks märkimisväärne summa. Meil ei ole praegu ülevaadet, kuidas see eri valdkondade vahel jaguneb,“ ütles Tartu Ülikooli rektor ja rektorite nõukogu esimees Toomas Asser. Kärbete kava üksikasjad ei ole veel ülikoolidesse jõudnud.
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallase sõnul tuleb 6,5 miljonit eurot kavandatavast kärpimisest valitsuse sihtotstarbelisest reservist. Haridus- ja teadusministeerium lootis saada Euroopa Liidu raha Teaming-meetme tippkeskuste jaoks, kuid need vahendid ei ole sel aastal kättesaadavad. Ülejäänud 12,5 miljonit eurot tuleb leida erinevate ministeeriumide poolt teadusele eraldatud lisavahenditest, millest haridus- ja teadusministeerium haldab üle poole.
Minister Kallas kinnitas, et teaduse peamised vahendid - uurimistoetused ja teadusuuringute baasfinantseerimine - jäävad puutumata. Samuti säästetakse kärbetega doktoriõppe reformi ja teaduse tippkeskusi. Katseprojektide arendustoetused ja teadlaste liikuvustoetused aga lõpetatakse, millega hoitakse kokku vastavalt 1-2 miljonit eurot ja 2 miljonit eurot.
Eesti Teadusagentuuri direktor Anu Noorma väljendas kergendust, et riiklikke uurimistoetusi praegu ei kärbitaks, kuigi arendustoetusi see mõjutab. Eesti Kunstiakadeemia rektor Mart Kalm tunnistas, et kuigi kärped mõjutavad Eesti teadust negatiivselt, on need praegust majandusolukorda arvestades vajalikud.
Toomas Asser märkis, et valitsuse eelmine otsus suurendada kõrghariduse rahastamist nelja aasta jooksul 15 protsenti aastas aitab leevendada kärbete mõju. Vaatamata väljakutsetele loodavad sidusrühmad, et Eesti suudab säilitada oma teadussuutlikkuse ja jätkata tõhusat toimimist praegusel kokkuhoiuperioodil.
Lisateave: https://news.err.ee/1609348893/estonia-s-r-d-funding-target-of-1-percent-of-gdp-to-escape-austerity
