2023. aastal määras Google kokku 10 miljonit dollarit teadlastele, kes leidsid oma toodetes haavatavusi. Põhjendus? Vigade avastamata jätmine võib olla palju kulukam, mis võib viia andmekaitserikkumiste, tagasimaksetaotluste, klientide usalduse vähenemise või juriidilise vastutuseni.
Bug Bounty programmid: Teaduse mudel
Sellistesse „bug bounty“ programmidesse ei investeeri mitte ainult eraõiguslikud tehnoloogiaettevõtted. Aastatel 2016-2021 määras USA kaitseministeerium üle 650 000 dollari üksikisikutele, kes leidsid oma võrkudes nõrkusi.
Programmi ERROR käivitamine
Nendest näidetest inspireerituna peaks teadusringkond sarnaselt premeerima teaduskirjanduses esinevate vigade avastamist ja parandamist. Selle vajaduse rahuldamiseks olen teinud koostööd Berni ülikooli metateadlase Ian Hussey ja Leipzigi ülikooli psühholoogi Ruben Arslaniga, et katsetada veapalgalise teadusprogrammi, mida rahastab Berni ülikool.
Meie projekt „Estimating the Reliability and Robustness of Research“ (ERROR) kompenseerib spetsialistidele kõrgelt tsiteeritud avaldatud tööde läbivaatamist, keskendudes esialgu sotsiaal- ja käitumisteadustele. Retsensendid saavad põhitasu kuni 1000 Šveitsi franki (umbes 1100 dollarit) ühe artikli kohta, millele lisandub boonus leitud vigade eest, kusjuures märkimisväärsete vigade eest makstakse kuni 2500 franki.
Eelised autoritele ja esialgsed tulemused
Autorid, kes lubavad oma tööd kontrollida, saavad samuti hüvitist: 250 franki ettevalmistustöö eest ja täiendavalt 250 franki, kui leitakse ainult väiksemaid vigu või neid ei leita. Veebruaris käivitatud programm kestab vähemalt neli aastat. Praeguseks on saadetud ligi 60 kutset, millest 13 autorit on nõustunud oma tööd läbi vaatama. Üks läbivaatamine on lõpule viidud, kusjuures leiti väiksemaid vigu.
Süstemaatiliste probleemide lahendamine vastastikuse eksperdihinnangu andmisel
ERRORi eesmärk on näidata süstemaatilise vigade tuvastamise väärtust avaldatud teadustöös. Praegused eksperdihinnangute andmise menetlused on sageli ebapiisavad, kuna palgata retsensendid on ülekoormatud ja neil puuduvad stiimulid andmete või koodi hoolikaks uurimiseks. See toob kaasa vigade läbilaskmise ja vigade tuvastanud teadlastele isikliku kasu puudumise.
Avastamata vead toovad kaasa suuri kulusid, sealhulgas ressursside raiskamine, vigased teadusuuringud, mis mõjutavad selliseid kriitilisi valdkondi nagu tervishoid ja poliitika kujundamine, ning võimalikud kulud teistele projektidele.
Investeeringute propageerimine vigade avastamisse
Teaduse sidusrühmad peavad tunnistama vigade tuvastamise ja parandamise tähtsust. Rahastajad on huvitatud sellest, et nende toetused oleksid hästi kasutatud, kirjastajad saavad oma mainet parandada, seades kvaliteedijuhtimise prioriteediks, ja teadusühingud saavad aidata edendada kultuuri, kus vigade tunnistamist peetakse pigem kiiduväärseks kui häbiväärseks.
Probleemide lahendamine ja edasiliikumine
Kuigi ERROR on ambitsioonikas eksperiment, mille puhul on tekkinud küsimusi vigade võimaliku liialdamise ja tööde valiku erapoolikuse kohta, on võetud meetmeid nende riskide vähendamiseks. Hindamisaruanded avaldatakse avalikult ja ERRORi töötajatest „soovitaja“ hindab tulemusi enne väljamaksete otsustamist.
Lõppeesmärk ei ole tõestada, et vigade hüvitamine on iga teadusvaldkonna jaoks parim lahendus, vaid algatada arutelu vajaduse üle investeerida vigade avastamisse. Uurida võiks ka selliseid alternatiive nagu vigade tuvastamise muutmine elujõuliseks karjäärivõimaluseks ja täiskohaga töötajate palkamine dokumentide läbivaatamiseks.
Teadus võib olla enesekorrigeeriv, kuid ainult siis, kui me investeerime selle tagamiseks vajalikesse mehhanismidesse. Programm ERROR on samm selle suunas, et vigade tuvastamine oleks teadusprotsessi lahutamatu osa.
More: https://www.nature.com/articles/d41586-024-01465-y